Soomes on kõikidel sisserändaja taustaga õpilastel, kellel on emakeeleks registreeritud mõni muu keel kui rootsi keel või soome keel, õigus saada oma emakeele õpet (oman äidinkielen opetus). See tähendab, et kui lapse emakeeleks on registreeritud eesti keel, siis tal on õigus saada 90 minutit eesti keele õpetust nädalas. Selleks, et õpet teatud keeles korraldada peab olema ühes piirkonnas piisavalt õpilasi. Rühma alustamiseks peab koos olema vähemalt kaheksa õpilast. Isegi kui saadakse kokku kaheksa õpilase rühm, siis see ei taga veel rühma aasmist. Vahel võib rühma kokkusaamiseks ja alustamiseks saatuslikuks saada asjaolu, et see emakeel on antud piirkonnas siiski pigem harv ja on raske leida õpetajat, kes käiks seal piirkonnas ainult ühe rühma pärast kord nädalas.
2024. aasta alguse seisuga elas Soomes alaliselt umbes 54 900 Eesti kodanikku ning ajutiselt veel 11 950. Erinevate hinnangute järgi võib Soomes tegelikult elada kokku umbes 70 000–71 000 eestlast, kui arvestada ka neid, kes ei ole Soome statistikas ametlikult registreeritud. Seega eestlasi on Soomes piisavalt palju, et suuremates linnades eesti keele õpet lastele pakkuda.
Soomes on kõikidel sisserändaja taustaga õpilastel, kellel on emakeeleks registreeritud mõni muu keel kui rootsi keel või soome keel, õigus saada oma emakeele õpet (oman äidinkielen opetus). See tähendab, et kui lapse emakeeleks on registreeritud eesti keel, siis tal on õigus saada 90 minutit eesti keele õpetust nädalas. Selleks, et õpet teatud keeles korraldada peab olema ühes piirkonnas piisavalt õpilasi. Rühma alustamiseks peab koos olema vähemalt kaheksa õpilast. Isegi kui saadakse kokku kaheksa õpilase rühm, siis see ei taga veel rühma aasmist. Vahel võib rühma kokkusaamiseks ja alustamiseks saatuslikuks saada asjaolu, et see emakeel on antud piirkonnas siiski pigem harv ja on raske leida õpetajat, kes käiks seal piirkonnas ainult ühe rühma pärast kord nädalas.
2024. aasta alguse seisuga elas Soomes alaliselt umbes 54 900 Eesti kodanikku ning ajutiselt veel 11 950. Erinevate hinnangute järgi võib Soomes tegelikult elada kokku umbes 70 000–71 000 eestlast, kui arvestada ka neid, kes ei ole Soome statistikas ametlikult registreeritud. Seega eestlasi on Soomes piisavalt palju, et suuremates linnades eesti keele õpet lastele pakkuda.
Soomes peetakse sisserändaja taustaga õpilasteks neid õpilasi, kes on
Emakeele õppesse saab kandideerida kogu Espoo piirkonnast. Õppetöös saavad osaleda põhikooli 1.–9. klassi õpilased. Gümnaasiumiõpilastele on eraldi emakeelekursused, millele saab registreeruda Wilmas.
Emakeeleõpe on õpilasele vabatahtlik, kuid kui ta on selle valinud, peab ta tundides regulaarselt osalema. Koolitransport emakeele tundidesse ei ole ette nähtud – lapsevanem vastutab õpilase liikumise ja võimalike sõidukulude eest. Selleks, et saada kooliaasta lõpus tunnistus, tuleb õpilastel osaleda vähemalt 75% tundidest.
Õpilased osalevad emakeeleõppes tavaliselt terve põhikooli vältel, alates õppeaasta algusest. Emakeeleõppele saab kandideerida, kui:
Emakeeleõppesse ei saa registreerida õpilasi, kelle õpitav keel on:
Õppetöö toimub koolipäeva lõpus, pärast peamist õppetööd kord nädalas (90 minutit kokku). Õpilane saab osaleda ainult ühe keele õppes. Emakeele tunnid ei pruugi toimuda õpilase oma koolis – õppetööd korraldatakse kas kodulähedases koolis või mujal piirkonnas. Õpperühmad võivad jaguneda:
Tunniplaan on nähtav Wilmas. Lapsevanematele eraldi teadet ei saadeta. Õpilased saavad õppeaasta lõpus emakeele kohta eraldi tunnistuse.
Registreerumine emakeeleõppeks õppeaastaks 2025–2026 toimub 1. jaanuarist 30. aprillini 2025 Wilma süsteemis. Hilinenud taotlusi ei arvestata. Registreerimisvormi leiab Wilmas vahekaardilt „Taotlused ja otsused“.
Õppeaasta jooksul saab rühmadesse lisada ainult neid õpilasi, kes on vahepeal Espoosse kolinud.
Emakeeleõppest loobumiseks tuleb Wilmas täita registreeringu tühistamise vorm (vahekaart „Taotlused ja otsused“). Kui õpilane on õppimise katkestanud, kuid soovib hiljem jätkata, peab ta uuesti kandideerima järgmise registreerimisperioodi jooksul.
Kui õpilasel on kaks emakeelt (muu kui soome või rootsi), võib ta soovi korral vahetada õpitava keele. Taotlus keele vahetamiseks tuleb saata aadressile oak@espoo.fi üldise registreerimisperioodi jooksul.
Lisaküsimuste korral saab kirjutada aadressil oak@espoo.fi.
Espoos korraldatakse emakeeleõpetus järgmistes keeltes:
albaania, amhara, araabia, bengali, bosnia/serbia/kroaatia, bulgaaria, eesti, filipino, farsi/dari, hindi, hollandi, igbo, indoneesia, inglise, hispaania, itaalia, jaapani, joruba, kannada, korea, kreeka, kurdi, kurmandži, ladina, leedu, läti, malajalami, mandariinihiina, nepali, norra, paštu, portugali, poola, prantsuse, rumeenia, romani, saksa, somaali, suahiili, tamili, telugu, tai, tšehhi, tigrinja, türgi, ukraina, ungari, urdu, vene ja vietnami keel.
Kirjuta mulle ja vastan hea meelega!
kadri.siilivask@kotikieli.fi